Teadlased kommenteerivad
Valik ägedamaid ja õpetlikemaid leide. Oma tähelepanekuid vaatluste kohta jagavad Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi samblikeuurijad Polina Degtjarenko ja Piret Lõhmus.
Rohkem infot vanade metsadega seotud samblikke kohta leiad lehe “Algatusest” allosast!
-
Sellelt vaatlusfotolt saame kinnitust, et Ruhnu metsa(de)s on kenasti olemas harilik hallsamblik (lillas sõõris), kollane lagusamblik (kollases sõõris), löövesamblik (roosas) ja pisisamblik Lecidea nylanderi (rohelises). Selle viimase liigi esinemist Ruhnus pole varem dokumenteeritud, ehkki tegemist on Eestis laialt levinud ja tavalise metsasamblikuga. Aitäh Lea vaatluste eest Ruhnu saarelt!
Sellelt vaatlusfotolt saame kinnitust, et Ruhnu metsa(de)s on kenasti olemas harilik hallsamblik (lillas sõõris), kollane lagusamblik (kollases sõõris), löövesamblik (roosas) ja pisisamblik Lecidea nylanderi (rohelises). Selle viimase liigi esinemist Ruhnus pole varem dokumenteeritud, ehkki tegemist on Eestis laialt levinud ja tavalise metsasamblikuga. Aitäh Lea vaatluste eest Ruhnu saarelt!
-
Looduskaitsebioloogist samblikeuurijat see foto külmaks ei jäta – vastupidi! Männi-soomussamblik (kollases sõõris) on meie üks väheseid metsapõlengutega seotud ohustatud ja kaitsealustest liikidest, sest asustab vaid söestunud puukoort või puitu ning sedagi alles paarikümne aasta möödumisel metsapõlengust. Antud leid on kinnitus, et Karula rahvuspargis on põlenguid tõesti olnud. Vaatluse tegi Rolf.
Looduskaitsebioloogist samblikeuurijat see foto külmaks ei jäta – vastupidi! Männi-soomussamblik (kollases sõõris) on meie üks väheseid metsapõlengutega seotud ohustatud ja kaitsealustest liikidest, sest asustab vaid söestunud puukoort või puitu ning sedagi alles paarikümne aasta möödumisel metsapõlengust. Antud leid on kinnitus, et Karula rahvuspargis on põlenguid tõesti olnud. Vaatluse tegi Rolf.
-
Need kollakad, tüvele hästi liibunud hõlmad (punases) kuuluvad üsna tavalisele ja männi koorel kasvavale samblikule kollane lagusamblik.
Need kollakad, tüvele hästi liibunud hõlmad (punases) kuuluvad üsna tavalisele ja männi koorel kasvavale samblikule kollane lagusamblik.
-
Sellel haavatüvel on mustjas ja veidi kurruline tallus, mis kuulub limasamblikule. Limasamblikud on meil ohustatud ning nende ellujäämine raiesmikel on ebatõenäoline, sest nad ei talu kuumakahjustusi. Limasamblikud vajavad fotosünteesiks, st ellujäämiseks rohkesti vett.
Sellel haavatüvel on mustjas ja veidi kurruline tallus, mis kuulub limasamblikule. Limasamblikud on meil ohustatud ning nende ellujäämine raiesmikel on ebatõenäoline, sest nad ei talu kuumakahjustusi. Limasamblikud vajavad fotosünteesiks, st ellujäämiseks rohkesti vett.
-
Need oranžikad laigud männi koorel kuuluvad pisisamblikule rooste-varjusamblik. Rooste-varjusamblikul on imepisiked viljakehad (nähtavad luubiga!), mis meenutavad justkui pisikesi nööpnõelasid.
Need oranžikad laigud männi koorel kuuluvad pisisamblikule rooste-varjusamblik. Rooste-varjusamblikul on imepisiked viljakehad (nähtavad luubiga!), mis meenutavad justkui pisikesi nööpnõelasid.
-
Need mustad silmakesed (mis on tegelikult viljakehad) koos väikeste ripsmetega kuuluvad samblikule harilik ripssamblik.
Need mustad silmakesed (mis on tegelikult viljakehad) koos väikeste ripsmetega kuuluvad samblikule harilik ripssamblik.
-
Kui sinise sõõriga prilliklaasi all olevat samblikutallust niiske sõrmega hõõruda ja nahale jäävat valget puru maitsta, siis “lendavad ehmatusest nii piip kui prillid”, sest kibe lumisambliku tallus maitseb tõesti kibedalt mõru! Kõrval kasvav löövesamblik (beežis sõõris) seevastu maitseelamusi ei paku /vaatluse metsa tammelt saatis Akto/
Kui sinise sõõriga prilliklaasi all olevat samblikutallust niiske sõrmega hõõruda ja nahale jäävat valget puru maitsta, siis “lendavad ehmatusest nii piip kui prillid”, sest kibe lumisambliku tallus maitseb tõesti kibedalt mõru! Kõrval kasvav löövesamblik (beežis sõõris) seevastu maitseelamusi ei paku /vaatluse metsa tammelt saatis Akto/
-
Sellel vanal pärnal, mis raiesmikule kasvama jäetud, elab harilik rihmsamblik. -
Foto on küll pisut udune, kuid hästi on näha tunnus, miks halli karesamblikku just nii nimetatakse: aja jooksul muutub tema pind karedaks, sest kattub silinderjate talluse väljakasvetega (need vajalikud talle levimiseks; fotol hästi märgata tallusel, mis laiema joonega sõõri sees).
Foto on küll pisut udune, kuid hästi on näha tunnus, miks halli karesamblikku just nii nimetatakse: aja jooksul muutub tema pind karedaks, sest kattub silinderjate talluse väljakasvetega (need vajalikud talle levimiseks; fotol hästi märgata tallusel, mis laiema joonega sõõri sees).
-
Miks pole fotol meie algatuse üks “tagaotsitav” jahu-hallsamblik, nagu vaatleja arvas, vaid siiski see kõige tavalisem, harilik hallsamblik? Häid nippe nende kahe liigi eristamiseks leiab meie jahu-hallsambliku lehelt – samblikud.ee/jahu-hallsamblik/
Miks pole fotol meie algatuse üks “tagaotsitav” jahu-hallsamblik, nagu vaatleja arvas, vaid siiski see kõige tavalisem, harilik hallsamblik? Häid nippe nende kahe liigi eristamiseks leiab meie jahu-hallsambliku lehelt – samblikud.ee/jahu-hallsamblik/