Teadlased kommenteerivad

Valik ägedamaid ja õpetlikemaid leide. Oma tähelepanekuid vaatluste kohta jagavad Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi samblikeuurijad Polina Degtjarenko ja Piret Lõhmus.
Rohkem infot vanade metsadega seotud samblikke kohta leiad lehe “Algatusest” allosast!

Kollase-lagusambliku kollakas toon tuleb usniinhappe sisaldusest talluses; iseloomulik on talle veel kitsahõlmaline ja kasvupinnale liibunud tallus, millel sageli kollakad purulised “mumpslid” – need on tema leviste kogumikud. Kasvab ta sageli mändidel, nagu Tiina saadetud vaatlusfotolgi.

Kollase-lagusambliku kollakas toon tuleb usniinhappe sisaldusest talluses; iseloomulik on talle veel kitsahõlmaline ja kasvupinnale liibunud tallus, millel sageli kollakad purulised “mumpslid” – need on tema leviste kogumikud. Kasvab ta sageli mändidel, nagu Tiina saadetud vaatlusfotolgi.
Et mitmed kooriksamblikud on radiaalse kasvuga ning sageli piiritletud tumedama (vaid seenehüüfidest koosneva) servaga, siis on üsna hõlbus erinevaid isendeid teineteisest eristada. Vabakäelise piiritlemise järgi on siin fotol u 14 pisisiambliku Arthothelium ruanum isendit (sinisega) ning kolm tõenäoliselt piir-kärnsambliku isendit (punasega); piiritlemata jäid jahu-hallsambliku talluselaigud.

Et mitmed kooriksamblikud on radiaalse kasvuga ning sageli piiritletud tumedama (vaid seenehüüfidest koosneva) servaga, siis on üsna hõlbus erinevaid isendeid teineteisest eristada. Vabakäelise piiritlemise järgi on siin fotol u 14 pisisiambliku Arthothelium ruanum isendit (sinisega) ning kolm tõenäoliselt piir-kärnsambliku isendit (punasega); piiritlemata jäid jahu-hallsambliku talluselaigud.
Lepa-liudsamblikule on iseloomulikud kastanpruuni kettaga viljakehad, mis vanemana on suuremad ja lainetava-lotendava servaga. Liudsambliku “nööbikesi” märkas haava tüvel Piret.

Lepa-liudsamblikule on iseloomulikud kastanpruuni kettaga viljakehad, mis vanemana on suuremad ja lainetava-lotendava servaga. Liudsambliku “nööbikesi” märkas haava tüvel Piret.
Kilpsamblikul toimetavad noor põõsatigu (kollases ringis) ja sulgsuulane (sinises); foto lamapuult saatis “kauba peale” Aadi, aitäh!

Kilpsamblikul toimetavad noor põõsatigu (kollases ringis) ja sulgsuulane (sinises); foto lamapuult saatis “kauba peale” Aadi, aitäh!
Need fotod Võsu, Türisalu ja Laulasmaa mereäärsetest männikutest tõendavad, et puhas ja niiske õhk ning valgusrikas kasvukoht on habe- ja narmassamblikele igati meele järele. Aitäh vaatluste eest Edgar, Inna ja Jüri!

Need fotod Võsu, Türisalu ja Laulasmaa mereäärsetest männikutest tõendavad, et puhas ja niiske õhk ning valgusrikas kasvukoht on habe- ja narmassamblikele igati meele järele. Aitäh vaatluste eest Edgar, Inna ja Jüri!
Lisaks liikide määramisele hindame fotodelt ka samblike suhtelist katvust. Milline võiks see olla antud fotol? Kas 95% või hoopis 5 %? Samblikud piirtlesime kollase joonega 🙂 Aitäh Marta Lottale vaatluse eest!

Lisaks liikide määramisele hindame fotodelt ka samblike suhtelist katvust. Milline võiks see olla antud fotol? Kas 95% või hoopis 5 %? Samblikud piirtlesime kollase joonega 🙂 Aitäh Marta Lottale vaatluse eest!
Hall karesambliku nimi õigustab end igati, sest vanematele talluseosadele tekkivad silindrikujulised väljakasved (punases ringis) muudavad talluse pinna silmnähtavalt karedaks. Üks hea tunnus on selle liigi eristamiseks veel: talluse alakülg on must (vt. sinises ringis!).

Hall karesambliku nimi õigustab end igati, sest vanematele talluseosadele tekkivad silindrikujulised väljakasved (punases ringis) muudavad talluse pinna silmnähtavalt karedaks. Üks hea tunnus on selle liigi eristamiseks veel: talluse alakülg on must (vt. sinises ringis!).
“Natüürmordi” kärbse ja kahte tüüpi samblike viljakehadega (ülal liudsamblik, keskel tõenäoliselt mõhnsamblik) saatis Daniel.

“Natüürmordi” kärbse ja kahte tüüpi samblike viljakehadega (ülal liudsamblik, keskel tõenäoliselt mõhnsamblik) saatis Daniel.
Sinises sõõris olev helerohekas puruline laik kuulub tõenäoliselt pisisamblikule Ropalospora viridis. Muuhulgas illustreerib Aadi saadetud foto hästi sammalde-samblike “jõujooni”: tüve kallakupealne on niiskem, soosides seal samblavaiba teket; kuivem kallakualune annab konkurentsi eelise samblikele. Kuid võta sa nüüd kinni, kas porosamblikud (punates ringides) jäid samblavangi või kasvavad hoopis “vallutajatena” samblavaiba peal.

Sinises sõõris olev helerohekas puruline laik kuulub tõenäoliselt pisisamblikule Ropalospora viridis. Muuhulgas illustreerib Aadi saadetud foto hästi sammalde-samblike “jõujooni”: tüve kallakupealne on niiskem, soosides seal samblavaiba teket; kuivem kallakualune annab konkurentsi eelise samblikele. Kuid võta sa nüüd kinni, kas porosamblikud (punates ringides) jäid samblavangi või kasvavad hoopis “vallutajatena” samblavaiba peal.
Ühel veel nimeta varjusamblikul on “komme” kasvada vaid kuusekõbjuki vanadel viljakehadel. Riina saadetud fotol on selle torikseene viljakehad isegi olemas (punases ringis), kuid varjusambliku nööpnõelakujulisi viljakehi ei märganud … võib-olla tüve teisel pool siiski oli:)

Ühel veel nimeta varjusamblikul on “komme” kasvada vaid kuusekõbjuki vanadel viljakehadel. Riina saadetud fotol on selle torikseene viljakehad isegi olemas (punases ringis), kuid varjusambliku nööpnõelakujulisi viljakehi ei märganud … võib-olla tüve teisel pool siiski oli:)