Teadlased kommenteerivad

Valik ägedamaid ja õpetlikemaid leide. Oma tähelepanekuid vaatluste kohta jagavad Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi samblikeuurijad Polina Degtjarenko ja Piret Lõhmus.
Rohkem infot vanade metsadega seotud samblikke kohta leiad lehe “Algatusest” allosast!

Meie vaatluste galeriile paneb punkti ei keegi muu kui päikesekarva harilik seinakorp! Metsades kasvab see liik peamiselt haabade jt lehtpuude võras/alla kukkunud okstel ning ka noortel puudel/põõsastel, nagu Katriini saadetud fotolgi näha.

Meie vaatluste galeriile paneb punkti ei keegi muu kui päikesekarva harilik seinakorp! Metsades kasvab see liik peamiselt haabade jt lehtpuude võras/alla kukkunud okstel ning ka noortel puudel/põõsastel, nagu Katriini saadetud fotolgi näha.
Nagu must ja valge koer 🙂 ehk üsna haruldane must (või mustjas) limasamblik kasvamas kõrvu väga tavalise hariliku jahusamblikuga. Väärt vaatluse Haapse kandist tegi Jüri, aitäh!

Nagu must ja valge koer 🙂 ehk üsna haruldane must (või mustjas) limasamblik kasvamas kõrvu väga tavalise hariliku jahusamblikuga. Väärt vaatluse Haapse kandist tegi Jüri, aitäh!
Braavo, Mustjala kooli 8B! Teil õnnestus teha esimene (ning ka ainus) vaatlus meie teadusalgatuse kõige haruldasemast “tagaotsitavast” – jahu-hallsamblikust (punases sõõris)! Kasvab ta kõrvu hariliku hallsamblikuga (vasemal).

Braavo, Mustjala kooli 8B! Teil õnnestus teha esimene (ning ka ainus) vaatlus meie teadusalgatuse kõige haruldasemast “tagaotsitavast” – jahu-hallsamblikust (punases sõõris)! Kasvab ta kõrvu hariliku hallsamblikuga (vasemal).
Mõistan hästi, miks Maia soovis meile saata ka vaatluse puuoksal kasvavast samblikust, sest kimp-rihmsamblikku kohata (isegi kui nime anda ei oska) on alati tore. Tema tallus meenutab väikest lillebuketti, sest viljakehad paiknevad talluseharudel vaid tipus.

Mõistan hästi, miks Maia soovis meile saata ka vaatluse puuoksal kasvavast samblikust, sest kimp-rihmsamblikku kohata (isegi kui nime anda ei oska) on alati tore. Tema tallus meenutab väikest lillebuketti, sest viljakehad paiknevad talluseharudel vaid tipus.
Kaitsealune männi-soomussamblik (vasemal) eristub laialt levinud trepp-soomussamblikust (paremal) kõige paremini oma läikivate rohekas-pruunide tallusesoomuste ning nende serval oleva sinkjas-halli puru poolest. Trepp-soomussambliku “katusekivid” on alati mati halli kuni pruuni tooniga ning puru hõlmaservas on valkjas. Aitäh Antsule mõlema vaatluste eest!

Kaitsealune männi-soomussamblik (vasemal) eristub laialt levinud trepp-soomussamblikust (paremal) kõige paremini oma läikivate rohekas-pruunide tallusesoomuste ning nende serval oleva sinkjas-halli puru poolest. Trepp-soomussambliku “katusekivid” on alati mati halli kuni pruuni tooniga ning puru hõlmaservas on valkjas. Aitäh Antsule mõlema vaatluste eest!
Saare-mõhnsambliku viljakehad koos hariliku kariksambla võsudega kasvamas vana haava korbal. Vaatluse saatis Ants.

Saare-mõhnsambliku viljakehad koos hariliku kariksambla võsudega kasvamas vana haava korbal. Vaatluse saatis Ants.
Meile saadetud vaatluste arv läheneb juba tuhandele, kui lõpuks saabus esimene (ja ainsaks jääv?) haava-tardsambliku vaatlus! Suur aitäh Annelile, et Põlvamaal tema elupaika sattus ja vaatluseks valitud vanalt haavatüvelt tardsambliku mustjad hõlmakesed (helesinises ringis) kenasti ära tundis. Tumesinise joonega piiritlesin kühmsambliku talluse (samuti vääriselupaiga indikaatorliik!)

Meile saadetud vaatluste arv läheneb juba tuhandele, kui lõpuks saabus esimene (ja ainsaks jääv?) haava-tardsambliku vaatlus! Suur aitäh Annelile, et Põlvamaal tema elupaika sattus ja vaatluseks valitud vanalt haavatüvelt tardsambliku mustjad hõlmakesed (helesinises ringis) kenasti ära tundis. Tumesinise joonega piiritlesin kühmsambliku talluse (samuti vääriselupaiga indikaatorliik!)
Suur oli mu üllatus avastada vaatlusfoto ühest nurgast hariliku hallsambliku viljakehad (kollases ringis). See nii tavaline ja laialt levinud liik kasvatab endale viljakehi haruharva. Põneva vaatlusfoto Vasknarva lähistelt metsast saatis Otka.

Suur oli mu üllatus avastada vaatlusfoto ühest nurgast hariliku hallsambliku viljakehad (kollases ringis). See nii tavaline ja laialt levinud liik kasvatab endale viljakehi haruharva. Põneva vaatlusfoto Vasknarva lähistelt metsast saatis Otka.
Vagu-lapiksamblikul – esineb viljakehi (sinises ringis) samuti üsna harva. Arvatavasti on selles Põlvamaa metsas, kus Rein teda vaatles, kasvuks eriti head olud.

Vagu-lapiksamblikul – esineb viljakehi (sinises ringis) samuti üsna harva. Arvatavasti on selles Põlvamaa metsas, kus Rein teda vaatles, kasvuks eriti head olud.
Urve saadetud vaatlusfotot ilustavad kaks pika habesambliku tallust; tema tõesti pikkadel talluseharudel (võivad kasvada kuni 30 cm!) esineb ohtralt fibrille; lisaks tuleb haru õrnal sikutamisel nähtavala valge keskjuhe, mis on kõigi puuhabemete kindel määramistunnus (narmassamblikel keskjuhe puudub).

Urve saadetud vaatlusfotot ilustavad kaks pika habesambliku tallust; tema tõesti pikkadel talluseharudel (võivad kasvada kuni 30 cm!) esineb ohtralt fibrille; lisaks tuleb haru õrnal sikutamisel nähtavala valge keskjuhe, mis on kõigi puuhabemete kindel määramistunnus (narmassamblikel keskjuhe puudub).